top of page

NÄDALAKAARDID: Amburi elu muutub, Lõvi ootamise aeg on läbi.

Osad teist, kes mind jälgivad ka TikTokis ja minu isiklikku kontot instagramis teavad, et minu elu üks juhtiv jõud on ATH. Sellega seoses on minu poole pöördnud paljud lapsevanemad, et oma laste käitumisprobleemidele lahendusi leida.


Arvestades hiljutisi videode lekkimisi internetti oli see minu jaoks nagu teatav hoiatussignaal, et kui isegi neurotüüpilised lapsed on niivõrd agressiivsed ja stressis, osad keelduvad kooli minemast (ja ei lähe ka!), siis kui palju tegelikult see probleem meie koolides ja kogukonnas on?


Mitmed vanemad on mulle öelnud, et on käinud nimekate terapeudide juures ja teab kus ja millistel koolitustel, kus on vaid pai ja rääkimise ja kiitmise ja peegeldamisega õpetatud teatud käitumist või tegeletakse mingisuguse pseudotervendusega milles minnakse mediteerides 7 põlve tagasi ja eeldatakse, et selles nii-öelda pseudomaailmas mingite probleemide unistamine ja visualiseerimine lahendab kõik meie ja meie laste ja ühiskonna mured.


Minu hinnang kõigele sellele on aga jõhker ja see ei pruugi teile meeldida. Premeerides, rääkides ja ainult kiites, tegeledes pseudoteaduslike kasvatusnippidega, oma last ainult kuulates ja mõistes ei ole te enam lapsevanem vaid sõber või sõbranna või influencer. Armsad vanemad, siin olete te pannud silmad kinni selle juba üle käte kasvanud probleemi ees, mille vilju me alles hakkame maitsma.


See ei ole armastus oma laste vastu. See on pigem kuritegu. Armastus on selgete piiride ja reeglite loomine. Armastus nõuab selgete piiride, reeglite ja piirangute mõistmist käitumises, suhetes teistega ning vastutusel elu ja ka teiste inimeste ees.


Vanemad lasevad oma lastel suvaliselt ringi hulkuda ja tülitada teisi inimesi. Kusjuures alati on see nii, et kui pahandust tehakse siis seda teeb see laps esimest korda või polegi tema sootuks selles süüdi, mine teine laps sellest seltskonnast on. Süüdi on see pätist sõber või sõbranna või jumal teab kes, ilmselt ka kannatanu ja häiritu ise.


Reeglina ei õpi lapsed enesedistsipliini, kui keegi neid ei õpeta seades käitumisele mõistlikud piirid ja reeglid. Kui keegi pole seda kunagi teinud, kasvavad need lapsed enesekeskseks, ennastunustavalt kiuslikeks ega hooli teistest absoluutselt.


Want to read more?

Subscribe to vonwicca.ee to keep reading this exclusive post.

bottom of page