Mida rohkem talve poole liigume, seda rohkem sunnib elu meid vaatama sügavale iseendasse. Valguse aeg asendub pimedusega ning kiire vaiksega. Kõik, mis sügaval meie sees oli valguse eest varjatud jäädes valguse joonistatud varjudesse hiilib nüüd lõpuks ligi, meie seljatagant meie ette. Lõpuks ometi saab välja tulla illusioonidest ning vaadata näkku iseendale, näha tõde nii endas, kui teistes. Tuleval nädalal selgub mitmeid jahmatavaid tõdesid. Tõdesid tööl, iseendas, oma lähedaste kohta ning isegi globaalselt. Huvitavateks aegadeks, mis meid ees ootavad on sobilik leida iseenda sisemine pidepunkt, ankur millest kinni hoida, et mitte sihitult triivima minna.
