Yule püha on üks minu lemmikuid. Ometi on see nii rets kommertspüha, et igal aastal enne pühade aega olen ma läbipõlemise äärel.
Yule püha üks tähtsamaid traditsioone on süüdata tuli, tavaline puupakk, mida traditsioonide kohaselt ei tohiks ise tuua vaid see peab olema kingitud kellegi teise poolt. Puupakku aga võib ja tuleks ehtida marjadega, kaneelikoortega, erinevate taimedega nt nt loorberilehed, nelk jmt. Yule puupakk on täiesti omaette postitust väärt ja et see siin liiga pikaks ei läheks, siis ma sellel pikemalt ei peatuks ka. Puupaku tuli peab kestma terve öö, sest Yule püha peetakse tegelikult talvisel pööripäeval - siis, kui on aasta kõige pidemam päev. Kui puupakk enne esimese päikesekiire saabumist kustub... tähendab see rasket aastaringi ning halbade vaimude saabumist. Yule püha ajal on ka traditsiooniks, et ükski teine tuli siis ei põle ning ainuke, millest tuld edasi kantakse ongi seesama jõulu puupakk. Sellest süüdatakse küünlad, kusjuures süütaja peab olema pere noorim ning enne küünalde süütamist ei ole lubatud pidulaualt ühtegi ampsu võtta.
Süütamise ajal saavad kõik mõelda ühele soovile, mida nad järgmise aastaringi sees täita soovivad ning need soovid hoitakse saladuses... Küünlad, mis jõulu pakust süüdatakse lastakse omal käel põleda lõpuni, neid kustutada ei tohi. Toitu ei või ööpäev ära koristada, laud peab olema pidevalt kaetud, et küllus oleks majas ja kõhud täis. Seda arvati olevat hea enne.
Yule püha saadetakse alati mööda toostidega jumalatele, inimestele enda ümber, ohverdatakse (vanasti muidugi) loomi jmt.
Yule püha, ehk jõulud on väga vana paganlik püha, mida ei suutnud kristlik maailm mitte kuidagi välja süüa. Seetõttu oli ilmtingimata vaja see kuidagi nende traditsioonidesse põimida ning minu kurvastuseks on Jõuludest saanud üks kommertspüha, mille põhirõhuks on kingituste jagamine ja tegemine, mitte aasta pimedaima päeva ülistamine ning päikese tagasituleku tähistamine. Mul ei ole mitte midagi kingituste tegemise vastu, ega selle vastu, et sõbrad, töökaaslased, pere ja tuttavad istuvad kõik ühe laua taha ning tähistavad jõule. Aga minu hinge teeb tohutult kurvaks see, et arvatakse, et me tähistame jeesuse sündi, kuigi tegelikult... Tegelikult on kristlus vaid varastanud meie - paganate iidse traditsioonilise püha. Vähemalt saab olla tänulik, et oleme niivõrd paganad oma hinges, et Jõulud on ikka Jõulud, mis tulenevad sõnad Yule, mis otseselt tähendabki püha, kus ülistatakse pimedat aega ning valguse tulekut.
